Harry e-postkasti saabus kiri. Selles teatati, et just tema on osutunud üheks väljavalituks ja ühtlasi ka õnnelikuks annetuse saajaks. Annetajaks oli kirjas märgitud keegi perekond, kes elas Iirimaal ja nüüd tahavad osa oma rahast teiste abistamiseks annetada. Selleks, et olukorrast rohkem teada saada, tuli Harryl saatja e-kirjale vastata.
Harry oli säärasest õnnest suures vaimustuses. Seega kirjutas kohe ka vastuse, kus andis teada oma soovist olukorrast rohkem teada saada ning uuris, kuidas ta selle summa kätte saaks. Harryle vastati suhteliselt kiiresti, tänati ja kirjeldati lühidalt edasisi toiminguid.
Esmalt tuli välisriigis dokumendid vormistada, mida aga tehakse väikese tasu eest. Et toimingutega saaks üldse alustada, tuleb Harryl teha 490-eurone ülekanne Hollandi pangakontole kellegi Samuel Lindori nimele. Harry tegi soovitud ülekande ja saatis maksekorralduse koopia kontakti e-postile.
Harryle tuli uus kiri, kus paluti teha fotod oma dokumentidest ja pangakaardist (pilt mõlemast kaardi poolest) ja edastada need kirja saatjale. Harry tegi fotod oma passist, ID-kaardist ja pangakaartidest, kuna tal oli neid kaks. Fotosid isikuttõendavatest dokumentidest olevat vaja selleks, et avada talle konto Iirimaa pangas. Ka konto avamine oli tasuline –550 eurot tuli tasuda kellegi Maria Fernandese kontole ühte Hispaania panka. Makse selgitusse tuli märkida „Teenuse eest“. Ka tuli Harryl oma arvutisse laadida manusena kaasa pandud programm, mis pidi aitama tal tulevikus välispangas toiminguid teha. Kõike kästut ka Harry tegi, kuna see oli annetuse kättesaamise eelduseks. Kuna summa, mis teda justkui ootas, oli väga suur, siis ta ei pidanud oma panust paljuks.
Järgmise kirjaga saadeti Harryle sertifikaat, millest oli keeruline aru saada, kuid Harry jaoks lisas see usaldusväärsust ja „asjaajamine“ jätkus. Sama e-kirjaga saadeti talle ka üks link. Tundmatute annetajate esindaja saatis lingi, mille kaudu Harryl tuleb siseneda oma internetipanka ja kinnitada seal mõned kontoga seotud dokumendid. Kui kõik on allkirjastatud, siis on konto avatud ja annetuse summa laekub kontole. Harry tegi, nagu kästud: sisenes kirjas saadetud kellaajal lingi kaudu oma internetipanka ja sisestas kõik Smart-ID päringud PIN-koodiga. Samal ajal aga sisenesid tema internetipanka ka kurjategijad. Kõik koodid, mis Harry internetipangas kinnitas, olid tegelikkuses maksete kinnitused. Ehk Harry konto tehti tühjaks.
Mis aga selgus hiljem, kui pank pöördus Harry poole, et täpsustada kontol toimuvat. Mis kandeid ja kellele ta teeb? Harry nimele oli võetud kolm kiirlaenu, kokku summas 15 200 eurot. Nii kiirlaenud kui ka kontol olnud raha taheti kanda Inglismaal asuvale kolmele erinevale kontole, mille saajateks olid eraisikud. Harry õnneks oli petturitel läinud korda sooritada vaid üks ülekanne, ülejäänud oli pank suunanud lisakontrolli.
Petturid olid Harry arvutisse sisenenud just selle programmi kaudu, mille nad olid e-kirja käskinud oma seadmesse laadida. Link, mis oli järgnevas e-kirja ning mille kaudu Harry justkui pidi allkirjastama Iirimaal konto avamise dokumendid, ei olnud midagi muud kui petturitele internetipanka juurdepääsu andmiseks ja andis võimaluse neil seal omasoodu tegutsema asuda. Isikuttõendavatest dokumentidest saadetud fotod võimaldasid aga Harry nimele võtta kiirlaene ja pangakaardi foto abil said petturid krüptoplatvormil oste sooritada.
Harry lõplikuks kahjuks jäi kaks tema enda tehtud ülekannet ja üks petturite teostatud ülekanne, mida ei õnnestunud tagasi saada, kuna raha oli juba saaja kontolt edasi liikunud.
